Banner
Uudised

Staažikas IT-spetsialist Jüri Puskar

Tallinn , 17. jaanuar 2014 -  

Jüri Puskar (75) on jõudnud olla Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudis tuumamagnetresonantsi ekspert, kätt proovinud Eesti esimeste arvutitega, olnud juures Eesti esimese internetiühenduse tekkimisel ning viimased ligi 20 aastat täiskohaga IT-sektoris – arendades nii nutikaid programme kui olles spetsialist Microsoft Dynamics Axapta ärirakenduste (ERP) sektoris.

Hetkel töötab Jüri globaalses IT- ja äriteenuste ettevõttes CGI, ei plaani veel nii pea pensionile jääda, on abikaasa, kolme lapse isa ja kolmele lapselapsele tegus vanaisa.

Kuulates huviga staažika IT-mehe juttu tuleb lagadele nii mõnigi põnev fakt.

Küsimusele, kuidas tekkis huvi just IT-sektori vastu, räägib Jüri, et kõik sai alguse koostööst Endel Lippmaaga küberneetika instituudis. Seal sai katsetada esimesi elektronarvuteid ning tasapisi hakkas huvi valdkonna vastu tekkima. Näiteks kirjutas Jüri esimese programmi arvutile Minsk32, mille ketasmälu oli väiksem kui tänapäeva sülearvuti operatiivmälu.

Programmeerimise valdkonnas peab Jüri oma esimeseks saavutuseks programmi loomist, mis midagi reaalselt ka ära tegi – see arvutas! Tallinnas oli naiste ja meeste kingi tootev tehas nimega Kommunaar, millele Jüri lõi programmi, mis arvutas välja töötajate palkasid. „Seda programmi tuli kaks korda kuus käivitada, eks ma sain terve öö aega töötamiseks ühes masinas. Selle ajastu jõudlus ei olnud ka kuigi suur,“ märgib Jüri, kelle sõnul edasi kui füüsika eksperimendid hakkasid üha enam arvutitel põhinema, tekkis vajadus ehitada meeskonnaga ise üks arvuti, mis kusjuures ei olnud tolle perioodi seisukohalt teistest sugugi kehvem.

Seejärel tulid juba teised arvutid, mis töötasid paremate operatsioonisüsteemidega nagu näiteks Bill Gates’i DOS.  „Saime esimese Unixi operatsioonisüsteemiga töötava arvuti. Kõige suurem töö, mis sellega sai tehtud oli ühe Tallinnas peetud suure rahvusvahelise konverentsi ja kogu selle juhtimist ja korralduslikku poolt haldav programm.“

Tuumaresonantsi alal oli Jüri 80ndate lõpus jõudnud juba küllaltki arvestatavale tasemele ning õnnestus selles valdkonnas mitu korda Saksamaal pikemalt töötada, tegeledes toona maailmas juhtival positsioonil olevas Saksamaa firmas Bruker arendustöödega. Brukeris tegi Jüri programmi, mis võimaldas inimkeha organeid kuvada ekraanile – Jüri sai programmi peaaegu valmis, kuid lõpule viisid selle juba teised teadlased.

Jüril meenub „nii muuseas“ veel üks fakt: „Ahjaa, 1992. aasta 26. märtsil olin ka Eesti esimese internetiühenduse juures, mis toimus reaalajas – panime selle küberneetika instituudis püsti! Tegemist oli sideühendusega Stockholmi kaudu.“

Pärast 30. a. koostööd Lippmaaga sõbralikult lahku

80ndate aastate lõpus lõpetas Jüri vanem poeg ülikooli, olles erinevalt Jürist juba puhtalt IT-mees. Poeg tuli Tallinnasse ja hakkas tegelema andmebaasi süsteemiga, mille nimi oli Progress. „Ja noh isa tunneb ikka huvi poja tegemiste vastu ja siis ma tutvusin ka tema tööga lähemalt, kuni ühel päeval asutas ta oma firma ja kutsus mindki sinna.“

Poja firma kandis nime IC Systems AS. Parim ja selle aja mahukam projekt oli Jüril Eesti Telefoni Operaatorkeskuse infosüsteemi arendamine. Muudatusteks ainuke lubatud aeg oli kell 3-4 öösel, sel ajal kaugvalimine Eestis praktiliselt seisis.

Tööle minekul IC System AS-ist Microlinki jõuame ühtlasi ka ERP (äriprotsesside haldamise) maailma, milles Jüri viimased kümmekond aastat tegutseb. 

Esimesed projektid uuel töökohal olid Vändras paiknevale tehasele Balti Trafo ning tuntud vannitootjale Balteko. Kogu ettevõtete tootmisprotsess sai vajadustest lähtuvalt äriprotsesse haldava süsteemi.

IT-st lähemalt

Olles nüüd pikalt peatunud Jüri taustal, uurin mida tähendab staažika IT-eksperdi jaoks üldsegi mõiste „infotehnoloogia“ tänapäeval ning kuidas on see valdkond aastate jooksul muutunud.

Siinkohal meenub Jürile huvitav seik Microsofti (MS) keskkonnast. „Ma ei mäleta kas oli juba XP väljas või mitte. Igatahes kutsus sõber mu appi ning märkasin, et tal oli Windows 286. Arvasin algul, et ootan iga nupule vajutuse järel aga töötas hoopiski kiiremini kui minu tuliuus masin. Seega on tänapäeva arvutid väga võimsad ja suure mahuga, ent kui kõik need kaasaegsed lisad sinna juurde arvestada, siis see kõik tõmbab arvuti veel aeglasemaks. Tulemus on täna küll parem, kuid sellise arengu juures peaks see kujuteldamatult parem olema … aga see on minu isiklik arvamus.“

Kui räägime muudatustest, siis teine aspekt MS-i juures on pidev tarkvara uuendamine. „Kasutajaliides muudetakse täielikult ära. Kujutage ette, et ärkate üles ja keegi on teie korteris kõik asjad ümber tõstnud ning teil on kiire ja vaja tööle jõuda, selline olukord ajab marru.“ Ju on neil siis MS-is olemas eraldi meeskond selleks ning nad tahavad ka „tööd“ teha, muigab Jüri.

Kolmas oluline muudatuste tendents on puutetundlikule ekraanile liikumine. „Kas sellel on mõtet, et hakata vaid näppu ekraanil vedama – ei oska öelda. Poisikestel on kindlasti lõbus,“ arutleb Jüri.

Osad uued tehnoloogiad on minusugusele vanainimesele ka kohati rumalad, juurdleb Jüri. „Nagu näiteks see pilvede keskkond.  Mina hoiaksin oma vajalikke andmeid enda lähedal ja tänapäeval ei maksa lisamälu enam ka mitte midagi. Kokkuvõttes on nagu ikka igas arengus ebaõnnestunud valikuid ja väga täkkesse minevaid valikuid …“

IT-s kõik võimalik!

Kasutan võimalust ja küsin Jürilt ka missugused on programmeerija juures olulised oskused ja isikuomadused?

„Üks asi mida peaks IT-s arvesse võtma – võimaluse piires katsu alati näha tervet pilti! Tihti jagatakse töö juppideks ja konkreetse jupi tegemisel sageli võib-olla ei peagi rohkem teadma. Aga kui puudub arusaam, kuidas mingi jupp üldse süsteemi läheb, võib nii mõndagi mööda panna. Lisaks tuleb pidevalt end harida ning kunagi mitte mõelda, et seda ei ole võimalik teha. IT-s on alati võimalik eesmärkideni jõuda, iseasi muidugi kui palju mingi protsess aega võtab. Aeg maksab omakorda raha ja võib-olla tasub vahel lihtsalt öelda, et seda asja enam edasi ei tee …“

Lõpetuseks pean uudishimust Jürilt küsima: „Sul tuleb varsti sünnipäev ning saad 75. aastaseks (toim. täna juba 75.a.)– kui kaua on sul veel mahti ja ressurssi IT-sse panustada?“ Saan vastuseks järgmist: „Einoh kuidas nüüd öelda … soe tuba ja mugav iste … a no misasja ma seal pensionil teeks?“

Suur tänu Jürile huvitava intervjuu eest ja palju jõudu CGI kollektiivi poolt! :)

Triin Ahonen

Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi Konstrueerimisbüroo juhataja Jüri Puskar

Fotol: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi Spetsiaalse Konstrueerimisbüroo juhataja Jüri Puskar ja grupijuht Jaan Past Süsinik-13 tuumamagnetresonantsi uurimas. Foto on tehtud aastal 1972.