Uudised

CGI Eesti: uue riigihangete seaduse nõuetega harjumine võtab hankijatel veel aega

Eesti, 02. november 2017 -  

Mitmetel IT-valdkonna hankijatel on murekohti napilt poolteist kuud kehtinud uue riigihangete seaduse nõuete tätimisega ning tehtud vigade parandamise käigus tehakse sageli uusi vigu, ütleb tarkvaraettevõtte CGI hankeekspert Taavi Hermlin.

1. septembrist jõustunud uus riigihangete seadus ei luba enam hankele kvalifitseerumise tingimuseks määrata teenusepakkuja töötajate kogemust. Spetsialistide varasem töökogemus võib küll endiselt olla hindamiskriteeriumiks parima pakkumise leidmisel, ent selle pakkuja kvalifitseerimistingimuseks seadmine ei ole enam õiguspärane. Kvalifitseerimistingimusena saab sätestada üksnes pakkuja kui juriidilise isiku varasema kogemuse sarnaste tööde teostamisel.

Taavi Hermlini sõnul on nii mõnelgi korral juhtunud, et pärast eelnimetatud mittevastavusele tähelepanu juhtimist parandatakse viga nii, et töötajate kogemusele esitatavad nõuded muudetakse osaks hankeobjekti tehnilisest kirjeldusest. Kuid ka see ei ole õige, sest riigihangete seadus (§ 87 lg 2) sätestab selgelt, et tehnilises kirjelduses esitatakse hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu ning see ei hõlma võimalust esitada nõudeid pakkuja töötajate varasemale kogemusele. Seega on tehnilises kirjelduses töökogemusele nõuete esitamine nii seaduse teleoloogilisest kui grammatilisest tõlgendusest lähtuvalt ebakorrektne. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka riigihangete seaduses §-i 114 ja §-i 87 omavahelistele seostele. RHS §-i 87 lg 2  toob välja, milliseid nõudeid saab hanke tehnilises kirjelduses esitada ja  § 114  kinnitab, et pakkumuse vastavustingimuste hindamisel lähtutakse tehnilisest kirjeldusest tulenevatest nõuetest.

Taavi Hermlin rõhutas, et ehkki uus seadus on muutmas riigihangete korraldamist paindlikumaks ja lihtsamaks, tuleks hankijatel alati hankele seatud kvalifitseerimis- ja vastavustingimused ning hindamiskriteeriumid korralikult läbi mõelda. „Iga hankija esmane huvi on mõistagi saada vajalik teenus parima hinna-kvaliteedi suhtega, ent kui hange pole läbi viidud kooskõlas seadusega, võib see kaasa tuua kuluka vaidlustusmenetluse ja hankemenetluse venimise. Halvimal juhul võidakse ka hange hankija vea tõttu kehtetuks tunnistada,“ ütles Taavi Hermlin.